nägu ja näotus

Raadios rääkis üks küllalt tuntud mees, et ta arvas enne Eestisse tulekut, et see on vaene ja mahajäänud maa, kus kõik käivad rahvariietes. Siin oli ta aga üllatunud, et oleme tsiviliseeritud, enamus kannab teksapükse ja T-särke. See, et riigi ja rahva arengu- ja kultuuri taset võib hinnata teksapükste arvu järgi, mõjus pigem šoki kui tunnustusena.

Meenus sõna „näotu“, mis tähendab nii „ilma näota olemist“ kui ka „inetu“. Need kaks tähendust erinevad, kuid see pindmine. Sügavamas mõttes muutuvad nad sarnaseks. Just omapära, oma nägu laiemas mõttes on see, mis teeb inimesest isiksuse, annab talle ainuomase ilu. Oma näo kaotamine – näotus, ongi inetus. Oma isikupära ja annete äratundmine, arendamine ja realiseerimine on tunnustus loodule, austus jumala loomingu vastu.

Meil on raamatuid ja koolitusi, mis rõhutatavad oma omaduste, annete, soovide teadvustamist ja arendamist, oma isikupära tunnustamist, julgust olla omanäoline, ise. Kuid massikommunikatsioon, sh. paljud telesaated, ajakirjad, reklaamid kutsuvad üles järgima trendi, olema IN, jäljendama iidoleid, tähti ja tähekesi. Massitiraazhis on lihtsam ja odavam toota, massi on kergem mõjutada, lihtsam manipuleerida. Isiksustel on oma mõtlemine, väärtushinnangud, eesmärgid ja valikud.

Mõni aasta tagasi nägin Liibanoni tänavatel plakateid „Be yourself“ (ole ise). Plakatil oli näha küll eelkõige riietus, kuid eks sisemus ja välimus on omavahel (vähemalt mingil määral) seotud, riietuse taga on julgus olla ise ja seda väljendada. Ka meie tänavatel on „inkubaatoritibude“ kõrval üha enam näha omapäraselt ja huvitavalt riietuvaid noori, kelle isikupära ei riiva kellegi silma vaid rõõmustab möödujaid.

Saksa psühhoterapeut Fritz Riemann kirjutab oma raamatus „Hirmu põhivormid“, et inimene liigub elus nagu Maa ümber Päikese, mööda ellipsit. Hirmust langeda massi sisse ja ennast kaotada püüab ta sellest eemalduda, olla ise, kuni tekib uus hirm kaotada side, lennata  tühjusse /üksindusse ja siis ta läheneb massile, kuni tuleb jälle hirm „sisse kukkuda“ jne. Üks olulisemaid elus on leida tasakaal, kuidas olla ise ja tunda seost/ kuuluvust.

Ühes filmis robot armus ja tahtis saada inimeseks. Ta seletas oma loojale, et ta on tark, viisakas, oskab süüa ja juua, teeb paljusid asju kiiremini ja paremini kui inimene, armus, on igas mõttes täiuslik. Insener vastas seepeale: „Just sellepärast, et sa oled täiuslik. Inimese teeb inimeseks, isiksuseks just tema individuaalsus, erinevus täiuslikkusest!“   

Olla ise on kordumatu!