Hirmudest vabaks

“Kõikidest hirmudest ei olegi vaja vabaks saada.”

Psühhoterapeut Epp Veski tõdeb, et hirmud tekivad peamiselt ebakindlusest, usu puudumisest, madalast enesehinnangust või negatiivsest kogemusest. “Hirm on tihtipeale paljude murede põhjus. Eriti siis, kui inimene ütleb, et ta ei karda. Siis võib inimesel olla  hirm oma hirmu ees,” räägib Veski. Kõige rohkem kardavad inimesed muutusi, tõrjutust, läbikukkumist, ootustele mittevastamist.

Kõrgusekartust, hirmu kinniste ruumide, ämblike vms ees esineb vähem, sõnab ta.

Miks kardetakse aga ämblikke? “Kui inimene ei tea, et tal on ämblikega negatiivne kogemus, siis ta võib olla lugenud või kuulnud sellest kelleltki. Näiteks kui laps on väike ja ema karjub ämblikku nähes, siis lapsel pole see võib-olla hilisemas eas meeleski, aga sellest saab hirm alguse,” lausub Veski. 

Hirm on abstraktne, seletamatu, endalegi arusaamatu ja kartus konkreetselt millegi/kellegi ees. Vabaneda saab hirmust, kui sellega samm-sammult tegelda. Tegelikult on kasulikum mitte oma hirmudesse takerduda, vaid hirm muuta kartuseks ja siis leida sellele vaatamata veidigi julgust. “Alguses vaadata pilti, siis kaugemalt, siis mitte ämblikku nähes jooksu pista ning samuti võiks külastada loodusmuuseumit.”

 Sellisteid konkreetseid kartusi on psühhoterapeudi sõnul kindlasti võimalik oluliselt leevendada, kuid täielikult vabaks ei ole ilmselt võimalik ega vajagi i saada. “Hirm on tegelikult positiivne asi ning ellujäämiseks vajalik. Kui poleks hirmu, siis see viiks enese hävitamiseni. Näiteks kui inimene kardab kõrgust mingil määral, siis sellega saab elada. Ei ole vaja ronida kuskile pilvelõhkuja otsa ja sealt servast alla vaadata,” selgitab Veski. Aga kui hirm hakkab inimese igapäevaelu segama või muutub lausa foobiaks, siis tuleb psühholoogi poole pöörduda.

Aga kui hirmu varem ei olnud, kuid nüüd järsku on, näiteks hirm lendamise ees, siis kas sellele on mingi seletus? “Praegusel juhul võib seda põhjendada näiteks kahe Malaisia lennuki allakukkumisega. 

Hirmust üle saamiseks tuleb inimese käest uurida selle tekke põhjuseid. Ta sügaval endas teab seda, tuleb vaid sinnani jõuda: minna sellesse seisundisse ja siis püüda leida lahendus. 

Iga hirm on unikaalne oma põhjustega ja samuti ja samuti nagu ei saa ravida hambavalu kui niisugust vaid ikka seda valutavat hammast, ei saa ka hirmu puhul universaalset vastust anda, kuna tuleb teada, millal ja miks hirm tekkis.”