Juured ja oksad

Perekonna lugu läbi ajaloo kujutatakse skemaatiliselt sugupuuna. Ja puuks nimetatakse seda ka teistes keeltes, sest see meenutab ju puud.

Aga ka iga inimest võib võrrelda puuga. Tema juured on tema lapsepõlv, kodu, vanemad, kus ja kuidas ta kasvas, kuidas teda kasvatati, kuidas tema eest hoolitseti, kuidas toideti. Seda mitte ainult taldrikul etteantava toidu mõttes. Söögist tähtsamadki on eelkõige kodust kaasasaadud käitumisviisid, harjumused, hinnangud, hoiakud, uskumused, väärtused,  enesehinnang, enda ja teiste väärtustamine jne.

Mõnel veab rohkem, tal on palju tugevaid juuri, teisel on neid vähem, kolmandal on osa juuri väga kidurad, lausa haigeid. Kellelgi ei ole ainult halvad, mädanevad juured. Nii ta ei kasvakski suureks, ikka on ka midagi head, toitvat ja toetavat.

Lapse elu sõltub palju kodust ja vanematest. Täiskasvanuks saamisega muutub oma roll iseenda kujundamisel ja arendamisel üha tähtsamaks. Vanemad peaksid aru saama, et isegi, kui nemad tegid oma parima, siis ainult sellest ei piisa. Laps kasvab ja temast saab või vähemalt peaks saama iseseisev unikaalne isiksus, mitte oma vanemate koopia või nende poolt hoolega kujundatud ja kärbitud bonsai. Oma võra kasvatamine on eelkõige enda teha. Heade ja tugevate juurte ning hästiväetatud pinnase puhul on see tavaliselt lihtsam. Heade juurte eest tuleks oma vanemaid, vanavanemaid jne tänada ja siis hakata oma võra kujundama. Kui osa juurtest on viletsad, ka siis tuleks vanemaid tänada, nende juurte eest, mis toidavad, siis vabandada ja öelda, et edaspidi kasutan vaid neid, mida vajan ja mittevajalikud jätan, vähemalt praegu, kõrvale. Vajadusel tuleb mõned eriti kidurad ja haiged „ära lõigata“, et nad puud edasi ei kurnaks ega mürgitaks.

Kui juurtega on selge, siis okste kasvatamiseks tuleb aru saada, mis on minu „päike“, mille poole püüelda, kes ja mis mind toidavad, kellele saan toetuda ja loota, kellele ja mida mina pakun: silmailu, tuule- ja vihmavarju, õisi ja vilju. Inimene peaks end arendama mitmekülgselt, nagu ka puul on ikka mitu oksa. Enamlevinud suured oksad on näiteks: pere, töö, sõbrad, hobi, kogukond, mis omakorda jagunevad mitmeks haruks. Näiteks pere: tütar/poeg, lapselaps, abikaasa, minia/väimees, ema/isa, ämm/äi, vanaema/vanaisa jne. Igal neist on oma rollid, soovid, rõõmud, mured, kohustused, õigused jne. 

Oluline on leida „toitjad ja väetis“, eriti veel siis, kui juurestik on nõrk. Toitjad on toetavad  mõttekaaslased. Hea „väetis“ on positiivne tagasiside, iga edusamm annab rõõmu, jõudu ja indu. Seepärast märka neid. Kui aga asi läks untsu? Eestlased kasutavad sageli „tõrvatilk meepotis“ negatiivses tähenduses, aga leia võimalus, kuidas seda tõrva enda heaks kasutada, näiteks tõrva tilkuv katus ära. Nii nagu L. Meri ütles: „Kui asi on sitt, siis mõtle, kuidas see võiks su põllul sõnnikuks olla!“ Teine võimalus – leia hoopis oma meetilk tõrvapotis. Iga äpardus, tagasilöök, isegi läbikukkumine võib olla hea õppetund. G. Ford ütles: „Läbikukkumine tähendab vaid seda, et tuleb uuesti ja paremini teha“. Vahel tuleb teha teisiti. Vahel aga hoopis teist asja. Analüüsi, järelda, otsusta!

Paratamatu, et vahetevahel tuleb teha parandusi, päiksena tundunu osutus „mittepäikseks“, toitja osutus saamahimuliseks tarbijaks, keegi ootab õunapuult apelsine jne. Seda taibates on mõttekas öelda „stop“, leida uus võimalus ja meetod, vahel uus siht ja eesmärk. Vahel on vaja kärpida mingit võrast väljakasvanud või sissepoole kasvavat oksa.

Vahel on juuri küll palju, nad on isegi terved, kuid nad on väga pindmised. See on nagu hästikasvatatud ja viisakas inimene, kes käitub avalikult igati korrektselt ja meeldivalt. Aga mitte sellepärast, et ta ongi hea ja lahke, tahabki teistele head. Oh ei, ta teab, et selline käitumine on eelkõige talle endale kasulik, ta jätab nii teistele hea mulje, ta meeldib teistele ja need teevad seda, mida ta tahab. Ta kasutab meeldivat käitumist oma eesmärkide saavutamiseks, ta on manipuleeriv ja egoistlik. Avalikkuse jaoks ja päikselise ilmaga on tal üks stiil, kuid kahekesi olles, „vihmas ja tuules“ võib ta olla hoopis teistsugune. Nii nagu looduses, nii ka elus on vahel torme ja need võivad rebida pindmiste juurtega puu lihtsalt üles.

Juured peavad minema ka sügavale, nii on puu tugevam ja peab eluraskustele vastu. Kui pindmisel on käitumine, siis väärtused on sügaval.

Väärtused võivad olla väga erinevad, näit. elu, inimene, suhted, armastus, vabadus, loodus, au, ausus, usaldus, turvatunne, tulemus, sihikindlus, looming, ilu, inimkond,  jne.

Enese väärtustamine ei ole egoism. End väärtustav inimene saab aru, et nii nagu tema, võib ka teine end väärtustada, ta väärtustab teisi, suhteid, kokkuleppeid.