Konfliktide lahendamisest

Mis on konflikt? Kõik teavad, et riid, sõnasõda, vahel kaklemine ja sõdagi. Kuid konflikt on palju laiem mõiste, sinna kuuluvad ka vaikimine, ignoreerimine, mõne teema vältimine, pinged, põgenemine jne.

Põhiline põhjus on erinevad väärtused, tahtmised, huvid ja lahendamiseks on vaja suhelda. Seda ma teame enam või vähem kõik, aga ainult see teadmine aitab vähe.

Mis on erinevad huvid? Näiteks N tahtis minna matemaatikat õppima, aga tema vanemad tahtsid, et ta õpiks arstiks. Tulemuseks oli vastuolu, erinevate poolte huvide baasil arenes kestev konflikt. N ei suutnud kaua otsustada, kas teha oma või vanemate soovi järgi. Lõpuks tema enda soov võitis ja ta astus matemaatika teaduskonda. Vanemad olid pettunud ja nende suhted olid pingelised.

Kuidas oleks saanud seda vältida või lahendada? Enamus vastaks, et suhelda, rääkida. Aga millest? Mida tähendab suhtlemine siin ? Rääkimine oma sellest huvist, ms põhjustas konflikti? See ei aitaks, mõlemad hakaksid oma huvi, selle õigsust ja tähtsust kaitsma ja teist süüdistama hoolimatuses, egoismis jne.  Nad asuvad piltlikult teine teisel pool rindejoont. Teine võimalus oleks, et üks loobuks, suruks oma soovi alla. Kumbki neist ei vii tegeliku lahenduseni.

Suhtlemiseks oleks kõigepealt vaja konteksti avardamine, st mõlemad peaksid oma erinevaid huve laiemalt teadvustama. Antud juhul siis umbes nii

N huvid:

– saada matemaatikuks

– teha tööd, mis meeldib

– realiseerida oma huvid ja võimed

– olla edukas

– olla õnnelik

– olla hea poeg

– leida armastatud naine, luua pere

– teenida piisavalt, et peret üleval pidada

– leida vanemate poolt toetust oma huvidele ja otustele jne.

Vanemate huvid:

– olla head, abistavad ja toetavad vanemad

– pojast peab saama arst

– oleks edukas

– oleks õnnelik

– oleks hea poeg

– leiaks hea naise

– teeks tööd, mis talle meeldib

– teeniks piisavalt, et peret üleval pidada jne

Neid huvisid vaadeldes leiame, et päris suur hulk neist kattuvad.

Just neist ühistest väärtustest ja huvidest tulekski suhtlemist alustada. Nii saaksid pooled aru, et suures plaanis me ju tahame sarnaseid või isegi samu asju, isegi siis, kui teed selleni võivad olla erinevad.

Kui see suur ühisosa on selgeks tehtud, kui mõlemad pooled on sellega nõus, on palju lihtsam edasi minna ja ka teistes osades kokkuleppele jõuda. Vahel tuleb aga leppida, et teisel inimesel võib olla mõnes asjas oma arvamus, mis on tema jaoks õige, isegi siis, kui see minu omast erineb.

Et teisega rääkimine, suhtlemine lihtsam ja tulemuslikum oleks, võiks enne kodutöö ära teha ja eneses selgusele jõuda. Selleks peaks üles kirjutama võimalikult palju oma selle valdkonnaga seotud huvisid. Seejärel neid „kaaluma“, teadvustama, mis on nendest kõige tähtsam, millest ei saa loobuda ja nii edasi, kuni selleni, mis oleks küll tore või hea, aga mitte nii oluline kui mõni teine. Seejärel reastama oma huvid tähtsuse järgi, tegema pingerea. 

Kui oma prioriteedid selged, on lihtsam teisega rääkida, oma seisukohti põhjendada. Suhtlemise käigus peaks olema avatud ja teise arvamust kuulata. Teine pool võib mingit oma seisukohta nii veenvalt põhjendada, et see muudab ka oma eelnevat eelistust.

Selleks, et paljusid konflikte vältida või lahendada, peaks kõigepealt teadvustama oma erinevad väärtused ja huvid, neid teisele poolele selgitama ja teise poole põhjendusi hoolega kuulama. Nii saab terviklikuma pildi, mis aitab otsustada ja enamasti teisega häid suhteid säilitada.