tahtejõud

Kuidas oma tahtejõudu suurendada?

Tahtejõud koosneb kahest sõnast, tahe ja jõud. Juba sõna ise näitab, et need on seotud, et tahe annab jõudu.

Hiljuti vestlesin sõltuvushäiretega tegeleva psühhoterapeudiga. Küsisin, kuidas aidata kliendil leida motivatsiooni, mida tal ei ole. Terapeut ütles naeratades: „Tal on motivatsioon, kuid mitte see, mida teised temalt ootaksid.“ Sain aru, et „Jätan joomise“ asemel on tal hoopis teine motivatsioon: lõõgastuda, unustada, põgeneda, loobuda ja selle nimel on ta valmis kannatama peavalu, pohmelli, seniste sõprade ja perekonna kaotust jne. Esimene kaalub teise poole üles.

Elu saab muuuta vaid motivatsiooni muutmine, sageli elu uue mõtte leidmine. Tean meest, kes, nagu ta ise ütles, oli üle 15 a.. purjus, uimas, pohmellis või neis korraga. Politsei oli iganädalane külaline. Peale lapse sündi nägi ta elu uues valguses, loobus uimastavatest ainetest, lõpetas ülikoolis psühholoogia ja nüüd aitab juba aastaid teistel valida kaine tee. Isaks olemine, poja heaolu oli talle kõige tähtsam, ta tahtis, et poeg kasvaks kaine isaga, et tema saaks tunda rõõmu ja see tahe sai määravaks, andis talle uue motivatsiooni ja jõu muuta oma elu.

Kunagi üks mu hea tuttav ütles: „Ma ei ole vaba oma valikutes. Üks kord, peale seda kui mul vähk avastati, otsustasin, et hakkan elama tervislikku elu ja saan terveks. Ja kõik minu järgmised valikud lähtuvad sellest ühest otsusest. Ma ei loobu millestki, loobumine on ju raske, ma lihtsalt valin teise. Nii on palju lihtsam“ Ta tegi seda ja sai terveks.

Just nii saame aidata tavamõistes tahtejõuetut, olgu ta siis laisk, hilineja, alkohoolik, narkoman jne, Mitte „Jäta maha, lõpeta, loobu“ vaid „Millal sa end hästi tunneksid? Mis sulle rõõmu valmistab? Mis sind õnnelikuks teeb?“ Tuleb aidata tal leida uus siht, eesmärk.

Kui kellegi arvates ei ole tal või kellelgi teisel üldse tahtejõudu, siis ta sageli tavaliselt eksib. Ilmselt on tal tahet millegi muu jaoks, näit logelda, arvuti taga olla, lobiseda, palju süüa, vms, kuid puudub see tahe, mida keegi teine temalt ootab.

On levinud ka arvamus, et ainult soovi ja universum täidab need. Nii lihtsalt asjad ka ei käi.

Esmakordselt puutusin tahte jõuga kokku „Empowerment“ (Jõustumine, varasem tõlge enese teostamine) koolitusel. Ainult soovimisest ja unistusest ei piisa, kuigi sellest asi algab.Soovile tuleb anda jõud, muuta tahteks. Soov tuleb teha enda jaoks köitvaks, tõmbavaks, lisada nii palju temaga kaasaskäivaid rahuldustpakkuvaid emotsioone, et ma seda tõesti tahan, lausa vajan. Ükski fakt iseenesest ei ole nii innustav, kui sellega saavutatav rahulolu. Just see emotsioon, mida tulemusega saame, on määrava tähtsusega.

Emotsioon annab motivatsiooni, neil on üks tüvi, nad on sugulased, liikumapanevad.

Ladina keeles e – eks-, motivus – liikumis-, movere – erutama, liikuma panema

Eesmärk olgu parajal määral raske, mugavustsoonist väljas, nõudma pingutust, järjekindlust.

Kui eesmärk on liiga kerge, siis ta kaotab oma sära, sest võin selle iga kell saavutada, sirutan vaid käe ja võtan. Kui see on liiga raske, siis tekivad kahtlused, hirm läbikukkumise ees, võimalik plekk enesehinnnangu pihta pärsivad tegutsemist, .

Kasulik on enda jaoks välja selgitada eesmärgi saavutamiseks erinevad võimalused, neist sobivaim välja valida. Kui saavutamine tundub liiga raske või tee liiga pikk, tuleks see jagada osadeks, vahe-eesmärkideks, mis võimaldavad endal iga verstaposti juures pead silitada, end tunnustada ning kogu protsessi paremini hinnata ja vajadusel täpsustada. Algul tehtud valikust ei pea tingimata kramplikult kinni hoidma, olukorra muutumisel võib teadlikult midagi vastavalt reaalse eluga kohandada. See ei ole allaandmine, vaid mõistlik paindlikkus. Ka need „verstapostid“ peavad olema parajal määral pingutust nõudvad, et indu säilitada.

Köitva eesmärgi puhul tekib kirg, tahe annab jõudu= tahtejõud, mis hakkab mõjutama valikuid, märkama ja kasutama selle poole viivaid võimalusi. Tegutsemine muuub eesmärgipäraseks ja järjepidevaks. Ja see ei ole kramplik, vaid loomulik ja vaba valikute tegemine.

Vahel on kasulik koostöö kellegi teisega, sest nii on kohustust (näit.lubasin minna trenni) rohkem ja saab iga saavutuse eest peale enda ka teineteist tunnustada.

Lõpetuseks üks mõte: „Korda tegu, saad harjumuse, korda harjumust, saad iseloomu, korda iseloomu, saad saatuse.“