vaidlemisest
Kuidas vaielda, et see ei põhjustaks solvumist ega vihastamist?
Kõigepealt mõtle, kas selles küsimuses on üldse mõtet vaielda. Kui see ei ole (praegu!) oluline, miks siis vaielda. Parem öelda, et võib ka nii, täitsa huvitav, ah-ah vms. ja vahetada teemat. Seda siis, kui teine ja suhted temaga on tähtsamad kui antud teema. Seda ka siis, kui teine ei ole üldse oluline: mis siis ikka vaielda mitteolulise teema üle mitteolulise inimesega. Me võime ju mõlemad oma arvamusega edasi elada.
“Kui vaidlemise eesmärgiks on võita, siis mõtle, mis saab, kui võidad. Jah, võitsid, aga mida sa selle võiduga peale hakkad? Kas ikka VÕITSID? Suures plaanis on vahel vähetähtsas parem “kaotada”, et palju olulisemas “võita”.
Kui oluline inimene tahab jätkata, võiks öelda, et sina saad nii aru, mina praegu naa, aga see asi ei ole mulle praegu nii tähtis kui…..(näiteks sinuga koos ….) ja ma kunagi mõtlen selle üle.
Asi muutub, kui see teema on mulle oluline. Sel juhul peaks alustama selliste sõnadega nagu: minu arvates…, mulle tundub…., praegu paistab mulle nii jne. Vältida tuleks „See on nii, see on just see“, sest me keegi ei tea väga sageli, kuidas asi tegelikult on. Väga hea näide on Linnateatriski mängitud “Nii see on (kui teile nii näib)”. Asi ei ole sageli üldse nii, nagu mulle näib ja ometi on ta minu jaoks just nii, nagu mina seda näen. Aga kui palju on seal veel seda, mida ma ei näe, ei tea!
Kõige lihtsam näide: üks vaatab mündi üht poolt ja näeb kulli, teine teiselt poolt ja näeb kirja. Kummal on õigus? Mõlemal? Ei kummalgi? Oma kogemustest me lihtsalt teame, et see on münt erinevate pooltega. Esimest korda mingit tundmatut asja erinevatest punktidest vaadates võibki vaidlema jääda. Kasulik on vaadata teiselt poolt. Selgita oma seisukohta ja veel parem lase seda enne teisel teha. Hiljuti lugesin: „Kui teed suu lahti, et midagi öelda, siis ütled ju seda, mida juba tead. Kui selle asemel hoiaksid kõrvad lahti ja kuulaksid, saad vast midagi uut teada.“
Väitmise asemel arutage, kirjeldage, selgitage oma arvamust või seisukohta. Kuula teist huviga, võib olla on seal midagi, mis sobib hästi ka sinu teadmiste süsteemi, seda täiendab või avardab.
Vahel on hea kasutada järgmist taktikat, mis on andnud häid tulemusi. Kahjuks ei ole see alati meeles! Alusta hoiatamisega, näiteks : „Ma kuulasin sind ja minu üllatuseks on mul siiani küll täiesti teine seisukoht /arvamus vms.“ Nüüd on teine valmis, et tuleb midagi täiesti ootamatud ja ta ta võtab selle rahulikumalt vastu.
Kui näed, et teine ei taha tõde (nii palju, kui see on võimalik) välja selgitada, vaid ainult oma seisukohta peale suruda, siis on sageli mõttekas talitada vanasõna „Targem annab järele“ järgi. Seda muidugi, kui sel ei ole sinu jaoks negatiivseid tagajärgi, näit. kokkulepped, lepingud, võlad, tähtajad, kohustused jne.
Viimasel juhul tuleks võimalikult hästi läbi mõelda, mida ja kuidas öelda. Kasulik on sõnastada lühidalt, üheselt mõistetavalt , ratsionaalselt. Solvamine ja süüdistamine ei anna tulemust, sest teine vastab tavaliselt samaga ja siis tuleb hakata ennast kaitsma jne. Parem on pakkuda lahendust.
Kokkuvõtteks:
– Vaidle vaid siis, kui see on oluline
– räägi endast lähtuvalt, näiteks „Minu meelest on see ….“, mitte konstanteerivalt, et see ON nii
– kuula teist tähelepanelikult
– põhjenda, selgita oma arvamust/seisukohta
– paku lahendust