Nõustamine ühendab tööandja ja koolitaja

Kõik muutub üha kiiremini, sh nõuded, tingimused ja vajadused tööturul. Kui varem läksid inimesed pärast kooli lõpetamist tööle ja sageli töötasid nad ühes asutuses samal erialal, vahel lausa samal ametikohalgi kuni pensionini, siis nüüd toimub pidev liikumine – töökohta, eriala, valdkondagi vahetatakse mitu korda. Õppimine pärast kooli lõpetamist on saanud tavaliseks.

Need suured muutused ja kiire areng, mis on iseloomulikud nii Eestile, kogu Euroopale kui ka maailmale, takistavad inimressursi harmoonilist arengut, realiseerimist ja kasutamist, elukvaliteedi tõusu. Muutused ja areng põhjustavad töö- ja tööjõupuudust, ala- ja ületöötamist, pingeid, rahulolematust, raskusi kvaliteedinõuetest ja standarditest kinnipidamisel, majanduse ja ühiskonna arenguraskusi, sotsiaalseid probleeme.

Selleks, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline, edukas ja rahul, on vaja vastavaid teadmisi, oskusi, omadusi, kompetentsust, mille saamisel ja arendamisel on haridusel/koolitusel suur roll. Hariduse ja koolituse turg on lai ja sellel orienteerumine, vajaliku ja õige leidmine võib osutuda keeruliseks. Me ei tea ju kuigi täpselt, mida tööandja tegelikult vajab ja mida kool/kursus tegelikult annab. Kes annaks nõu, soovitaks, aitaks?

Nõustamise tähelepanu all on seni olnud põhiliselt noored (eelkõige kutsevalik) ja töötud, et aidata neil tööd (sageli mingitki) leida. Peale selle on olemas erafirmad, kes tegelevad karjääri nõustamisega, eelkõige tipp- ja keskastme spetsialistidele.

Euroopa riikides moodustavad valdava osa elanikkonnast täiskasvanud inimesed, pealegi väga erineva võimekuse, hariduse, kogemuste ja soovidega. Sageli ei oska nad kuhugi pöörduda, vahel isegi ei tea, et võiksid kusagilt abi otsida, et selline teenus peaks olemas olema.

Arenenud nõustamise teenus kui süsteem võib olla ühenduslüliks tööandja ja koolitaja vahel. Selleks, et turule püsima jääda, peab:

· koolitaja oma programmid viima lähemale (päris vastavusse ei saa vist kunagi) tööandja vajadustele;

·  tööandja täpsemalt sõnastama, millist tööjõudu ta vajab.

Täiskasvanute nõustamine on terviklik lähenemine, ta hõlmab erinevaid:

·  funktsioone (informeerimine, soovitamine, nõustamine, treenimine, mentorlus jne);

· valdkondi (kutse- ja kooli valik; karjääri alustamine/arendamine/vahetamine; töö leidmine/vahetamine; tööjõuturule tagasitulek, erivajadustega inimesed, keeled, hobid, isiksuse areng jne);

·    vorme (erinevad organisatsioonid, ettevõtlusvormid, erialad, ametid jne).

Nõustamine terviklik süsteem, mille eesmärgiks on leida parim lahendus kolme osapoole vahel:

• inimene oma soovide, vajaduste, võimete, hariduse, töökogemiste jne taustaga;

• teatud regiooni” hariduse/koolituse turg;

• teatud regiooni” tööjõuturg.

  Kusjuures see “teatud” võib olla erinevate inimeste juures väga erineva tähendusega. Mõne jaoks on see oma küla või linnarajoon, mõne jaoks riik, mõnele Euroopa või koguni maailm.

  Täiskasvanute nõustamise kui polüfunktsionaalse teenuse eesmärk on abistada iga inimest, sõltumata tema soovidest, vajadustest, taustast ja samal ajal aidata organisatsioonidel leida endale sobivat töötajat 

  Euroopa Komisjoni Leonardo da Vinci programmi projekt “Kvaliteedi nõuded täiskasvanute nõustamisel koolituses” partneriteks on Iirimaa, Suurbritannia, Island, Slovakkia, Eesti.