Kliiniline psühholoog (KP) või psühhoterapeut (PT)
KP hindab ja diagnoosib; PT ravib spetsiifiliste meetodite abil.
1. Kliiniline psühholoog
Haridus magistriõppe psühholoogias + KP kutseaasta.
- Fookus: Seisundi hindamine, testimine (nt IQ-, isiksuse-. depressioonitestid) ja diagnoosimine (vahel koostöös psühhiaatriga).
- Mida teeb: Teeb uuringuid, nõustab, aitab mõista häire olemust, pakub toetavat sekkumist.
- Töökoht: Sageli haiglates või kliinikutes, kus on vaja ametlikku hinnangut või suunamist.
2. Psühhoterapeut
Ülikooli psühholoogia või meditsiini (psühhiaatria) haridus + lisaväljaõpe 3–5 aastat kindlas PT koolkonnas (KKT, pereteraapia, eksistentsiaalne teraapia jne).
- Fookus: Süvendatud teraapia, muutuste esilekutsumine. Ta ei pruugi teha teste, vaid keskendub terapeutilisele protsessile.
- Mida teeb: Spetsiifiliste tehnikatega vaimse tervise murede ja isiksuse probleemide lahendamine.
- Tähtis märkus: Eestis võib psühhoterapeudina töötada nii kliiniline psühholoog kui ka psühhiaater, kui nad on läbinud vastava teraapiaväljaõppe.Kes on kes?
- Psühhiaater: Arst. Saab kirjutada ravimeid ja panna diagnoose.
- Kliiniline psühholoog: Hindab, nõustab, testib, selgitab välja seisundi, ei kirjuta ravimeid.
- Psühhoterapeut: Ravib sobivate meetodite abil (nt hüpnoos, kunsti, – heli-, logoteraapia, töö unenägudega, KKT jne), et aidata sul muutuda.Psühhoterapeut on nagu – treener: “Kui tahad maratoni joosta, palkad treeneri. Kui tahad vaimselt tugevam olla, lähed teraapiasse.”
– pusle: “Meie mõtted on vahel nagu segamini paisatud pusletükid. Terapeut aitab sul need uuesti pildiks kokku panna.”
– navigatsiooniseade: “Sina oled autojuht, terapeut on GPS, aitab sul leida tee läbi udu ja ummikute.”