Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia (PN ja PT)
Mõlemad pakuvad emotsionaalset tuge, kuid nende fookus ja sügavus on erinevad.
Psühholoogiline nõustamine on lühiajaline, suunatud lahendustele, tegeleb tavaliselt konkreetsete elusündmuste ja käitumisega.
- Fookus: Aktuaalsed probleemid, kriisid (töökaotus, lahutus, lein, stress) ja toimetulek nendega
- Eesmärk: Leida toimivad toimetulekumehhanismid, lahendada konkreetne mure.
- Kestus: Lühiajaline, mõnest korrast paari kuuni.
- Küsimus: “Kuidas ma selle olukorraga praegu hakkama saan?”
Psühhoteraapia on pikaajalisem, läheb süvitsi, et mõista, miks me teatud viisidel tunneme või käitume. Sügavad mustrid ja isiksuse struktuur, oma suhtumiste, piirangute, väärtuste, ettekujutuste muutmine. Mõte ise ei muuda veel midagi, on vaja tegu. Põhiküsimused: Mida mina tahan? Mis on mulle tähtis? Mida ma pean tegema, mida muutma, et neid saavutada?
Lihtsustatult, kui toru lekib, siis esmane psühholoogiline nõustamine võib olla nagu vee kinnikeeramine, tihendi vahetamine või punni ette panemine. Psühhoteraapia puhul vahetatakse kas jupp toru või kogu torustik, sõltuvalt kliendi tahtest ja valmisolekust endaga tööd teha.
- Fookus: Pikaajalised mustrid, lapsepõlve kogemused, isiksuse areng ja sügavamad psüühikahäired: depressioon, ärevushäired, traumad.
- Eesmärk: tervendada sügavaid emotsionaalseid haavu, muutus isiksuse tasandil .
- Kestus: Tavaliselt pikem, kuudest aastateni.
- Küsimus: “Miks ma kordan samu mustreid ja kes ma sisemiselt olen?”Kumba valida?
- PN, kui on konkreetne takistus või raske olukord ja vajad toetust lahenduse leidmisel, otsuse tegemisel
- PT, kui samad mured korduvad, enesehinnang on madal, soovid vabaneda sügavatest emotsionaalsetest blokkidest.
Psühhoteraapia kui
- vaimne hügieen, aeg iseendale, korrastada oma mõtteid, mõista emotsioone ja soove
- koostöö protsess turvalises ruumis, kus saab rääkida ka asjadest, mida ei taha või ei saa jagada sõprade või perega.
- OMA mustrite, uskumuste ja käitumise mõistmine laiemalt ja uue nurga alt.
- konkreetsed oskused, kuidas tulla toime stressi, emotsioonide või keeruliste suhetega
Mõned tsitaadid
“Psühhoteraapia on investeering iseendasse.”
“Tugevus on küsida abi, mitte kõike üksi kanda.”
“See on oma sisemine ‘tarkvara’ uuendamine.”
Varem peeti eelkõige nõrkade ja (vaimu) haigete pärusmaaks. Levinud oli arvamus, et oma eluga peaks ise hakkama saama, ei ole vaja lähedasi oma muredega koormata, kolleegidele ja sõpradele ei julge rääkida, võõrastele ammugi mitte. Nii jäigi inimene sageli oma mure või valuga üksi, muutus kinniseks. Kui lahendust ei leia, siis lisanduvad pahurus, solvumine, enesehinnang ja -kindlus langevad jne kuni depressiooni ja masenduseni.
Rahustid ja antidepressandid võivad anda ajutist leevendust, aga ei lahenda tavaliselt probleemi. Vahel on neid ajutiselt vaja, et jõuda sellisesse seisundisse, et saaks juba lahendust otsida. Pikaajaline antidepressandi kasutamine meenutab pampersit, ei tunne, et tagumik on märg, kuigi tegelikult ju on.
Kaasajal on seisukoht muutunud, on loomulik, et aeg-ajalt võib tulla ette olukordi, kus on vaja psühholoogi/psühhoterapeudi abi.