stress

Tavaliselt algab haigus pikamööda, mitte üleöö, isegi siis, kui nii näib.
Soodsates tingimustes: pinge ja puhkuse vahekord, füüsiline koormus, emotsioonid, keemilised ained, temperatuur jne. on terves organismis  kõik tasakaalus. Regulatsioon ja kogu keha töö on harmooniline, rakud toodavad vajalikke aineid, paljunevad, tõmbuvad kokku ja lõõgastuvad jne.

Reaalselt elame mitteideaalsetes tingimustes: toit, müra, kiirgus, palav, külm, kuiv, niiske, tolm. Intensiivse tootmise tõttu on maa ärakurnatud ja/või üleväetatud, toidus napib vajalikke mikroelemente ja vitamiine, kuid sisaldab mitmesugused lisandeid: väetised, pestitsiidid, konservandid, värv- ja lõhnaained jne. Emotsionaalne ja vaimne pinge on üha suuremad, turvatunne ja usk helgesse tulevikku languses.

Stress

on laias laastus kõik, mida on organismile antud tingimustes liiga palju või liiga vähe, see on lisakoormus, millega peab toime tulema, et säilitada homeostaasi (erinevate süsteemide tasakaal organismis).

Stressi puhul rakud ja organid peavad pingutama, kuid varsti ilmnevad rahutus, närvilisus, tähelepanu- ja keskendumisvõime langevad, unetus, lihaspinged, valud, põletikud. Pingutuse tulemusel rakud väsivad, mis toob kaasa väsimuse, unisuse, tüdimuse, jõuetuse, apaatsuse, loiduse. Eelkõige kannatavad organismi tööd reguleerivad närvisüsteem, hormoone tootvad näärmed ja immuunsus.

Tervisest diagnoosini

Inimeste väärtushinnangud on muutunud, paljud on aru saanud, et
1. tervise säilitamine ja tugevdamine on tulemuslikum ja odavam kui haiguste ravimine,
2. palju sõltub endast.
Ausse on tõusnud tervislik eluviis, toitumine, regulaarne puhkus, sobiv füüsiline liikumine, hobid, hea välimus.

Kuidas haigused arenevad?

Kui midagi on teatud inimesele teatud tingimustes liiga palju või vähe, siis organism reageerib sellele. Et muutustest organismis paremini aru saada, võib need jagada staadiumiteks:
1. Energeetiline
2. Biokeemiline
3. Anatoomiline

Energeetiline

Igal koel on oma võnkesagedus, optimaalne amplituud, takistus jne. Liigse stressi puhul toimuvad esimesed muutused rakkude energeetikas. Organism suudab algul kompenseerida. Vahel teeb seda algul “üle”: pinged, ärevus, unetus, allergia ja siis väsib: loidus, apaatia, nõrkus, väsimus

Algab ebamääraste kaebustega: tujutus, tahaks nagu midagi või ei taha enam mitte midagi, väsimus, apaatia, isutus, tähelepanu väheneb, ärrituvus, ülesöömine, unehäired jne. Tänu organismi seesmistele reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid mingi aja oma ülesannetega hakkama. Tõsi, väsime kiiremini, töötame aeglasemalt või teeme vigu.

Meditsiini tavameetoditega on selle staadiumi häireid raske määratleda, neid ei saa igapäevase aparatuuriga mõõta, va. EKG, EEG, müograafia, millega mõõdetakse vastavalt südame, aju ja lihaste elektrilisi näitajaid. Bioresonants, kvant-tehnoloogia, bio-tagasiside töötavad peenemal tasemel ja lubavad hinnata ja korrigeerida kõrvalekaldeid juba selles staadiumis.

Biokeemiline

Häirete süvenemisel arenevad muutused rakkude ainevahetuses ja need hakkavad tootma erinevaid organismile vajalikke aineid (sekreedid, fermendid, hormoonid jt.) normaalsest vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Enamtuntud on mao ala- või ülehappesus, kilpnäärme ala- või ületalitus, suhkruhaigus, kõrge kolesterool jne. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad ja need põhjustavad omakorda intoksikatsiooni, allergiat, autoimmuunhaiguseid jt. Selles staadiumis saab paljusid muutusi laboratoorsete analüüsidega määrata ja alustada meditsiinilist ravi.

Anatoomiline

Kui häire süveneb, siis tekivad anatoomilised muutused: liiv, kivid, ahenemised, erosioonid, haavandid, kasvajad jne. Need muutused on avastatavad ultraheli, gastroskoobi, röntgeni abil ja vahel ka palja silmaga. Protsessid on kaugelearenenud, taastumine on palju raskem, aga just see on tavameditsiini pärusmaa, eriti kirurgia.