TERVISE SAMBAD
TERVIS
Oma terviset tuleb parandada ja tugevdada aga endal. Keegi teise võib õpetada ja soovitada, aga teha tuleb ikka ise, ainult teadmisest ei piisa. Oma tervisele panustamine tähendab eelkõige sobivat
– töö ja puhkuse vahekorda, sh piisav uni
– toitumist, sh vesi
– füüsilist koormust,
– emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, sh. hoiakud, eesmärgid, väärtushinnangud, suhted ja stressi reguleerimine.
TERVISE SAMBAD
Hapnik, hingamine
Inimene võib olla söömata umbes 3 nädalat, veeta 3 päeva, kuid hapnikuta vaid loetud minutid. Organism on nagu keemiavabrik ja enamus reaktsioone vajab hapnikku. Inimene on olnud läbi aegade palju väljas, rohkem, kui viimased 50-100 a. Siseruumides võib õhu koosseis muutuda. Väljas, eriti metsas ja mere ääres on rohkem hapnikku ja ka osooni. Mugava elu tõttu me hingame pindmiselt, harva hingeldame, et kogu kops töötaks. Igapäevane tubade tuulutamine ja hingamisharjutused, parem värskes õhus, on väga vajalikud.
Vesi
Enamus toitained vajavad imendumiseks vett ja erinevad reaktsioonid toimuvad organismis vesikeskkonnas. Seega piisavalt puhast vett on eluks hädavajalik. Hulk sõltub jälle tingimustest, sh. temperatuur, füüsiline koormus, toit jt. 1-1,5 l puhast vett päevas on vajalik. Klaas vett peaks olema hommikul esimene asi, mille suhu paneme, päeva jooksul on parem juua sageli lonksude kaupa.
Töö ja puhkus, pinge ja lõõgastus, uni, nende sobiv vahekord
Erinevates tingimustes, sh. vanus, ilm jne on need erinevad. Rusikareegel: kui oled väsinud, puhka, aga teisiti kui see, millest oled väsinud. Kui füüsilise töö tegijal ja sportlasel on vast vaja lamada ja magada, muusikat kuulata vms, siis vaimse töö tegija peaks aga liikuma, füüsiliselt pingutama. Viimasel ajal on väga paljudel unehäired ja tablett ei ole parim lahendus, eriti pikaajaliselt. Päevaražiim, toit (eriti õhtune), jalutukäik, hingamisharjutused, sobiv muusika jne on olulised.
Füüsiline koormus
Inimene on aastatuhandeid palju liikunud, kuid see on viimastel aastatel oluliselt vähenenud: füüsilise töö osakaal oluliselt langenud, jalgsi käiakse vähem. Füüsiline koormus tõstab lihaste toonust, paranevad südame ja hingamiselundite tegevus, verevarustus ja liigeste liikuvus. Oluline on lihaste venitamine, eriti trenni või pingutuse lõpus, mis vähendab pingeid ja sellega paraneb verevarustus. Ei ole vaja väga pikki ja väsitavaid trenne, piisab, kui iga päev midagi teha, sh nii vastupidavust (aeroobset), jõudu, painduvust kui venitusi.
Toitumine
Minu meelest on dieet pidev toitumisviis, mitte lühiaegne kampaania. Tervislik toit on võimalikult puhas, naturaalne ja mitmekesine. Söömisel on kõige olulisem, et saada antud tingimustes (vanus, töö, ilmastik, tervislik seisund jt.) toiduga kätte organismile kõik vajalikud ained võimalikult väheste mittevajalike lisanditega. Erinevaid dieete on väga palju, aga tulemuslikum on pidev tervislik toitumisviis, mitte lühiaegsed dieedid.
Toidulisandid
Sageli võtab taastumine ainult toiduga liiga kaua ja heaks abiks toitainete tagavarade taastamisel on mingil perioodil sobivad toidulisandid, eelkõige antioksüdandid, vitamiinid, mikroelemendid, fermendid, pro-ja pre-biootikumid ja organismi (eelkõige maksa ja neerusid) puhastavad preparaadid. Eestis oleks vaja seleeni ja sügistalvel D vitamiini.
Emotsionaalne heaolu on tervise juures väga oluline, kuna on tihedalt seotud organite töö ja nende regulatsiooniga. Stress, pinged, rahulolematus, allasurutud emotsioonid mõjutavad kogu organismi talitust. Arenenud maades on enamus haiguseid suurel määral psühhosomaatilised (psüühilised ja emotsionaalsed probleemid viivad kehaliste vaevusteni) sh. diabeet, maohaavand, astma jt. Ja vastupidi, on olemas ka somato-psüühhilised sümptomid, kus füüsiline vaevus mõjutab emotsioone; pahurus, negativism, eemaletõmbumine jt
Sotsiaalne heaolu
See on suhted, lähedus, kuuluvus- ja turvatunne, tunnustamine, eneseteostamine jt.
Peale nende on olulised ka mitmed keemilised ained, müra, tolm, kiirgused, temperatuur jt. faktorid, mis mõjutavad tervist.