vaim erksana

Vaim erksana

Mida ei kasuta, see roostetub. Tuttav lause! See peab paika nii raudvara, ehk  ülekantult ka füüsilise (eelkõige süda ja lihased) kui vaimse vormi kohta.

Füüsilist vormi saab iseloomustada mitme näitajaga: jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus. Varem inimene liikus palju ja erinevate liigutustega sai kogu keha koormuse. Praegu, tänu transpordivahenditele ja muudele masinatele on loomulikku liikumist vähem ja peame neid treenima. Harmooniaks oleks vaja kõike nelja, näiteks jõusaal, pikemad distantsid vaheldumisi kiirendustega ja kas jooga vm. võimlemine.

Täpselt samuti, nagu oma keha, peaksime ka oma vaimu vormis hoidma.

Mis on vaimu /mõistuse erinevad omadused? Põhilised on tähelepanu, meeldejätmine (lühiaegne mälu), mäletamine (pikaajaline mälu), loogika/seostamine jne. Need on küll omavahel seotud, kuid suhteliselt erinevad näitajad. Erinevatel inimestel on need ka noores eas erinevalt arenenud vastavalt eeldustele, huvidele, õppimisele, tööle jne ja vananedes hakkavad muutuma. Sageli halveneb eelkõige lühiaegne mälu, st. ei mäleta, mis toimus 15 min. tagasi või eile, kuid lapsepõlve sündmused on meeles, vahel pisiasjadeni.

Selleks, et hoida oma vaimu erksana, tuleb oma aju erinevaid osi ja funktsioone kasutada. Olen lugenud lauset, et mälu ei halvene sellepärast, et vananeme, vaid vananeme sellepärast, et me oma aju enam ei kasuta endiselt. Pidev õppimine on selleks parim vahend. Lapsed õppivad iga päev, mitte koolitunde ei pea ma silmas, vaid igapäevast elu. Arenemine ja kasvamine on ju pidev õppimine. Kõige paremini nähtavad on potil käima, kõndima, rääkima õppimine ja pidev miks küsimuste esitamine.

Pikapeale saab kõik justkui selgeks, me ei esita enam küsimusi “Miks”, vaid me juba teame seda. Aga kas ikka alati teame? Kunagi oli nii, aga nüüd võib olla teisiti.

Mõelge, mida mulle meeldiks veel teha? Mille jaoks ei ole mul varem aega?  Käeline tegevus aitab peale liigeste ka vaimu. Kudumine, nikerdamine, sõrmede harjutused

Erinevaid huviklubisid ja ringe on paljudes kohtades.

Kui seda võimalust ei ole, siis meil on piisavalt erinevaid ajakirju (neid saab ka raamatukogud lugeda!), et igaüks endale midagi leiaks, kust saab ideid ja uusi oskusi õppida. Uue mustri järgi kudumine või retsepti järgi salati tegemine on huvitav, kuid väljamõtlemine veelgi enam!

Matkadel/eksursioonidel käimine anna kehale, giidi jutt, voldiku või broshüüri lugemine vaimule turgutust. Peale selle veel seltskond, suhtlemine. Vanad inimesed, kes on palju kodus, kannatavad sageli ka suhtlemise vähesuse pärast, ka siis, kui nad sellest ise aru ei saa.

Eelmisel aastal üks St.Peterburi gerontoloogia (vt., mida see sõna tähendab!) professor rääkis, et tema ei saa kuidagi aru, kuidas eile oli inimene piisavalt noor ja võimekas, et täiskohaga tööd teha ja siis ühest päevast järsku nii vana, kõlbmatu ja peab koju pensionile jääma. Tema arvates võiks (soovi korral muidugi) pensionile jäämine toimuda järkjärgult: täiskohaga, siis 4, 3, 2 1 päev nädalas. Nii saaks inimene vähehaaval sellega harjuda, leiaks uusi tegevusi ega jääks päevapealt “vanaks”. Tõepoolest, miks?          

Mõned harjutused, mida saab ka kodus teha:

Tähelepanu arendamiseks /hoidmiseks on hea teha järgmisi harjutusi: ajakirjades jm trükitud labürintide läbimine, ühendada 2 kuju joontevõrgustikus põimunud joonte abil, leida järjekorras läbisegi toodud numbrid või tähed jne

Kui panna lauale erinevaid asju või pilte, vaadata neid mõni aeg ja siis meenutada, treenib peale tähelepanu ka lühiaegset mälu.

Õhtul päeva jooksul tehtust kokkuvõtte tegemine parandab lühimälu, aitab tegemisi planeerida, oma võimeid paremini hinnata ja ka erinevaid seoseid nägema. Kasulik on kirja panna plaan järgmiste lahtritega: tegevus, tähtaeg, tegemise aeg, märkused (mõni asi võib osutuda mittevajalikuks, siis nii kirjuadagi, vahel muutub tähtaeg vms.).

Ristsõnade lahendamine hoiab eelkõige pikaajalist mälu, kuid kui otsida sõnastikest, internetist või kellegi käest küsides puuduolevaid, siis ka uusi teadmisi.

Vaadake/kuulake aktiivselt (st. püüdke vastata!) mälumängu saateid.

Seda teada on hea, aga teadmine ei aita. Tuleb teha ja seda ei saa mitte keegi teise eest teha. Küll aga koos!